tomatileeme impro

Pärastlõunal leidsin aknalt oma paar kilo tomateid.

Pikemalt mõtlemata koukisin kapist välju ühe kastruli ja panin tulele. Sinna sorts õli, siis porrulauku, kuivatatud paprikasegu, tšillipubrit. Segasin sisse puljongit, peotäis porgandeid, tibake piima, hakkisin tomateid, lõikasin oliive.

Et kassil mitte kadedust tekitada mingit liha hulka ei läinud. Lõunasöök õnnestus imelihtsalt ja omavaaritatud leemeke maitses hästi.

Nad muutsid kõik

Väljas sadas tibatillukest seenevihma. Peaaegu mitte kedagi peale minu õues ei olnud. Möödasõitvate autode kojameeste tagant paistsid näod, kes võib-olla vaatasid mind kui veidrikku. Põllu pääle jõudes silmasin midagi ääretult huvitavat. Õigemini enne märkasid nemad mind- hirved. Kaua ma neid imetleda ei saanud. Graatsilised kepslesid võssa, jättes mu tee peale imestunud pilgul vahtima. Kahtlasest vihmast said järsku kui taevast laskuvad õndsad veetilgad. Kruusateel roomanud kollase kodagi teost sai kui väikene kullatükk. Orasheinadega kaetud põllust sai midagi enamat. Hirved muutsid minu jaoks kõik.

Ma sain aru, et võin näha imet ka seal, kus ma poleks iial arvanud olevat. Võin saada õnne osaliseks ka siis, kui ma ise seda kõige vähem ootan. See võib tabada mind niimoodi, et isegi kõige harilikumat nähtust võin pidada meeldivaks ja ilusaks.

Kingaorgasm

Patseerin juba pool õhtut oma tuttuutes kingades mööda tuba nagu meeleheitel koduperenaine. Kingafetiš- minul ja mu kassil ka.

Isa rääkis, et pühapäeval läheb jälle porgandiseemneid mulda panema. Eelmises katses põrus täiega, sest samal hetkel kui ta seemneid mulda pistis, võtsid sipelgad seemneterad kaenlasse ja viisid oma koju. Vot selliseid lood on siinpool sood!